Hommikustes liiklusülevaadetes loetakse raadios ette pea igapäevaselt õnnetusi, kus üheks osapooleks on olnud tõukerattur. Tänavu kümne kuuga on Transpordiameti andmetel registreeritud 282 liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 288 inimest ning kahjuks kajastub selle aasta kurvas statistikas ka üks hukkunu – Tartus 30. oktoobril kaubikuga kokku põrganud 29-aastane mees.

„Registreeritud õnnetuste statistika osas on tänavu olukord eelmiste aastatega võrreldes küll pisut paranenud ja õnnetuste arv veidi väiksem, kuid sellegi poolest registreeritakse keskmiselt igapäevaselt elektritõukerattaga üks vigastatuga liiklusõnnetus,“ kommenteeris OÜ Autosõit juhatuse liige ja liiklusekspert Indrek Madar. „Samas on kordi rohkem õnnetustena registreerimata kukkumisi ja kukkumisteta lõppenud ohuolukordi, mis täna ametlikku statistikasse ei jõua, kuid see ei tee neid olematuks. Kuna tõukerattad on tulnud meie linnatänavatele selleks, et jääda, vajavad nendega seonduvad liikluskultuur ja -regulatsioonid ohutuse vaatest selgelt tähelepanu.“

Uuringufirma Norstat poolt Saku Õlletehase tellimusel oktoobri lõpus läbi viidud üle-eestilises küsitluses mainis 23 protsenti jalakäijatest, et on sattunud potentsiaalselt liiklusohtlikku olukorda, kus teine osapool on tõukerattur või pisimopeediga sõitja. Autojuhtidest möönis sama 21 protsenti. 

„Küsitlus näitab et kergliikurijuhi enda ohutaju on märkimisväärselt madalam kui sõidukijuhtidel ja jalakäijatel. Iga neljas sõidukijuht  ja Tallinnas lausa iga kolmas jalakäija tajub et on sattunud tõuksiga seonduvalt liiklusohtlikkusse olukorda, siis tõukeratturitest endist tajub seda vaid iga kümnes,“ rääkis Madar. „Ehkki ohu tunnetamine on hinnanguline ja võib tähendada nii ootamatult mööduva tõuksi põhjustatud ehmatust kui napilt kokkupõrkest pääsemist, on siiski märgiline, et sedavõrd suur erinevus teiste liiklejatega esineb.“

Küsitluse tellinud Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul peegeldavad inimeste vastuseid ka tagasisidet, mida annavad igapäevaselt nii Tallinnas kui kõikjal mujal tööautodega liiklevad Saku töötajad.

„Meie inimesed läbivad sõltuvalt piirkonnast igapäevaselt kümneid ja isegi sadu kilomeetreid ning kuuleme pidevalt kolleegidelt muljeid ette tulnud liiklusohtlikest olukordadest,“ rääkis Härms. „Sealjuures ei olegi küsimus siin niivõrd liiklejate hooletuses või hulljulguses, vaid kombinatsiooniga puudulikust taristust ja kergliikurite sõitmisest vaheldumisi kõnni-, ratta- ja sõiduteedel.“ 

Ehkki eesoleval talveajal tõukerataste arv linnapildis märgatavalt väheneb ja seeläbi kahaneb ka õnnetuste oht, tasuks liiklusekspert Indrek Madari sõnul kasutada just saabuvat madalhooaega selleks, et viimaste aastate statistika ja ohukohad läbi analüüsida ning mõelda võimalikele kiiretele lahendustele ja regulatsioonidele, mis aitaks õnnetusi ja kaasnevaid vigastusi juba varsti taas startival hooajal vähendada. „Tõsi, hõbekuuli pole ja kiiret lahendust ei ole kindlasti lihtne leida, kuid nii õnnetuste arv kui ka liiklejate erinev ohutaju on miski, mis meie liikluskultuuris tähelepanu nõuab,“ lisas liiklusekspert Madar.

Küsitluse elektritõukerataste ja kergliikuritega liiklemisest ning ettetulnud ohtlikest olukordadest tellis Saku Õlletehas, mille üheks kestlikkuse alaseks eesmärgiks on nulltolerants vastutustundetule alkoholitarvitamisele ja liiklusohutusalased teavitustegevused laiemalt. Uuringu raames küsitles uuringufirma Norstat tänavu 21.-28. oktoobrini 1000 inimest üle Eesti.