„Kahtlemata mõjutas Saku Õlletehast ja kogu joogisektorit tervikuna kõige rohkem negatiivselt sõda Ukrainas ja sellest tingituna Venemaa ja Valgevenega äritegevuse lõpetamine, mis nõudis paljude plaanide kiirkorras ümbertegemist. Kõige rohkem mõju avaldas klaaspudelite puudus, mis sundis muutma oma müügi- ja tootmisplaane eelolevaks hooajaks,“ lausus Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

2021. aastal oli Saku Õlletehase käive 69,3 miljonit ning kasum 8,1 miljonit eurot.

Härmsi sõnul tõi Venemaa agressioon Ukrainas kaasa ka paljude õlletehase jaoks oluliste sisendhindade kallinemise – peamine oli energiahindade tõus ja need omakorda kergitasid ka teiste kuluartiklite – tooraine ja pakkematerjalide – hinda.

„Toidu- ja joogitööstus on küllaltki vastupidav kõikvõimalikele kriisidele, mistõttu meie äris ei esine vähemalt mahtudes väga hüppelist volatiilsust. Küll aga muutub kasumlikkus ja rentaablus. Eelmisel aastal saime tunda, kuidas toodete hinnastamine ja ettevõtte tulu ei tulnud kulude kasvule järgi,“ rääkis Härms.

Kodumaine õlleturg jaekaubanduses näitas neljaprotsendilist langust, samas toitlustus- ja majutusasutustes ehk horeca-sektoris kasvasid müügimahud 45 protsenti. 

„Üheks 2022. aasta märgilisemaks positiivseks arenguks oli pärast kahte koroonapandeemia tähe all kulgenud aastat uue hingamise saamine toitlustus- ja majutusasutuste ehk horeca-sektoris, mis piirangute ajal suuresti suletud oli. Viimasest koroonalainest väljumine tuli juba märtsi keskel ja toimus väga kiiresti, selle tulemusena omakorda hoogustus ka turism Eestisse,“ rääkis Härms. 

Saku Õlletehase poolt koduturule müüdud jookide kogus näitas möödunud aastal kolmeprotsendilist kasvu. Õlletehase jaoks oluline kategooria - alkoholivabade õllede, õllejookide ja siidrite segment kasvas samuti jõudsalt. 2022. aastal müüdi koduturule neid jooke kokku 1,45 miljonit liitrit. Eelmise aasta seisuga oli Saku Õlletehase valikus kokku 22 nimetust alkoholivabasid jooke - õlled, siidrid, longdrinkid - ning need joogid moodustasid 8% kogu Saku Õlletehase koduturu portfellist. 

Ekspordimaht ulatus 2022. aastal 4,4 miljoni liitrini. Kui 2021. aastal näitas Saku Õlletehase eksport enam kui viieprotsendilist kasvu, siis möödunud aastal oli eksport tänu õlletehase suurima ekspordituru – Venemaa – ärakukkumisele languses. „Kõige rohkem mõjutas meie eksporti Venemaa turu ärakukkumine. Kuna Saku Õlletehas ja Carlsberg Grupp laiemalt lõpetasid Venemaa agressiooni tõttu sealse äritegevuse, tähendas see meie jaoks ühtlasi suurima ekspordituru ärakukkumist,“ selgitas Saku Õlletehase juhatuse liige. Saku Õlletehase enda brändide ekspordimaht langes 59% ja ekspordikäive kokku kahanes 48%.

Saku Õlletehase investeeringute kogumaht oli 2022. aastal 3,2 miljonit eurot. Suurimaks investeeringuks oli Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastusega paigaldatud süsihappegaasi kokkukogumise süsteem, millega kogutakse kokku käärimisel tekkiv süsihappegaas ja suunatakse see ringmajanduse põhimõtteid järgides uuesti tootmisse. Süsihappegaasi kokku kogumise ja taaskasutamise süsteem võimaldab õlletehasel toota ca 65% vajaminevast CO2-st. 

Mullu paigaldati Saku Õlletehase katusele ka Eesti suurim tööstushoone katusele rajatud päikesejaam. Energiaettevõte Alexela poolt rajatud ja 1,37 MW koguvõimsusega päikesepargi rohelise elektrienergia eeldatav tootlus on aastas 1,1 GWh, mis katab edaspidi õlletarbimise kõrgperioodil ja jaama täisvõimsusel töötamisel kuni kolmandiku tehase elektrivajadusest. 

Saku Õlletehas kuulub alates 2008. aastast Carlsberg Gruppi.  Ettevõttes töötas 2022. aastal keskmiselt ligikaudu 300 inimest. 2022. aastal läbis uuenduskuuri Carlsberg Grupi kontserniülene kestlikkuse programm "Koos nulli suunas" ning täiustatud programm kannab nime „Koos nulli suunas ja edasi“. Carlsberg Grupp ja Saku Õlletehas on seadnud eesmärgiks 2040. aastaks süsinikuneutraalsuse saavutamise kogu väärtusahelas – alates odrakasvatusest kuni poelettidele jõudva õlle ja pudelite-purkide ringlussevõtuni.