Menüü
SAKU-192.JPG

Kuidas õlut tehakse?

Õlle valmistamise tehnoloogia on üks pikemaid, huvitavamaid ning keerukamaid kõikide teiste toiduainete ja jookide valmistamistehnoloogiate seas. Väga lihtsustatult kirjeldades koosneb õllepruulimine viiest sammust.

LInnased

1. LINNASTE JAHVATAMINE JA SEGAMINE VEEGA

Odralinnased jahvatatakse ja segatakse puhta kvaliteetse veega. Vesi määrab väga paljuski õlle kvaliteedi- ja maitseomadusi. Saku õllede jaoks ammutatakse vesi 200 meetri sügavuselt maapõuest.

2. MESKIMINE

Järgmine samm on meskimine ehk linnaste- ja veesegu kuumutamine erinevatel temperatuuridel. Meskimise käigus lõhustub linnastes olev tärklis suhkruteks ehk maltoosiks, millest hiljem tekib kääritamise tulemusel alkohol. Samuti eralduvad linnastest valgud, mis oluliseks toitaineks pärmile. Valkude lagunemise vaheainena tekivad ained, mis määravad õlle maitse. Pärast kuumutamist saadud segust eemaldatakse linnasejäägid ning tulemuseks on õllevirre.

3. VIRDE KEETMINE JA HUMALATE LISAMINE

Õllevirre filtreeritakse ja aetakse keema. Keetmise käigus lisatakse humalad, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada õlle säilivusomadusi ja soodustada vahu teket.

4. KÄÄRITAMINE

Pärast humalatega keedetud õllevirde maha jahutamist ja filtreerimist suunatakse vedelik käärtanki, kus lisatakse pärm, mis kääritab linnastest eraldunud suhkrud alkoholiks. Käärimisel eraldub ka süsihappegaas, mis moodustab õllese mullid.

Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse põhja- ja pinnakääritamist.Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse tooreks õlleks. Põhjakääritamisega sündinud õlled on pilsner, lager, bock jms. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale’iks. Pinnakääritamisega sündinud õlled on ale, porter, stout, nisuõlu.

5. LAAGERDAMINE

Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mis võib aega võtta mõni nädal kuni mitu kuud, olenevalt selles, millist tüüpi ja kanguse astmega õlut õllemeister soovib pruulida. Põhjakääritusega õlled laagerduvad kauem, pinnakääritamisega õlled vähem. Igal juhul sünnib ühel ilusal päeval kääritatud õllevirde laagerdumisel puhas ja nauditav õlu. Pärast veelkordset filtreerimist on vahutav õlu valmis villimiseks ja joomiseks.