/allikas: Äripäev/

“Arvestades aktsiisipoliitikast tingitud rasket olukorda tootjate jaoks, vaatasime sisse igasse oma sisemisse varusse ning püüdsime efektiivsust tõsta, kus vähegi võimalik. Oleme suutnud säästa kolme aastaga ligi 20% energiat, 12% vett ning kasvatada tootlikkust.”

2017. aastasse jäi ka õlletehase laosüsteemi uuendamise viimane faas, millega langes ära vajadus kasutada välist laopinda ning sealt tuli oluline sääst. Tänaseks on aga sisemised kokkuhoiuressursid ammendunud ning tänavu enam selliseid kokkuhoiuprogramme juhatuse liikme sõnul ilma suuremate tagasilöökideta millegi arvelt teha ei ole. “Eelmise aasta majandustulemustes kajastus ka see, et aktsiisitõusust põhjustatud keeruline aeg ei saabunud ju kohe aasta alguses, vaid peamiselt sügisest. Kaupmehed tegid suuri varumisi enne suvist aktsiisitõusu ja raske aeg tuli viitega – sügisest. Negatiivsed mõjud majandustulemustele olid selgelt olemas 2017 sügis- ja talvekuudel ning mõistagi jätkuvad tugevalt tänavusel aastal.”

Aktsiisipoliitika kergitab kulusid transpordile­

Saku Õlletehase varasemate aastate logistikaskeem on seoses ebamõistliku aktsiisipoliitikaga ja üha kasvava piirikaubandusega täielikult muutunud. “Praeguse seisuga peame enam kui kolmandiku oma Tallinna lähistel Sakus toodetud jookidest esmalt Läti piiri äärde saatma, et Eesti inimesed saaks need sealt osta ja võimalik, et siiasamasse Tallinna lähistele tagasi tuua. Läti piiril kauplemine ei too meile paremaid tulemusi, aga see ei kahjusta meid tootjana oluliselt. Küll aga kahjustab see Eesti riiki, jättes riigikassa ilma maksutulust,” tõdeb Härms. “Väga suur tagasilöök on meile soomlastest ostjate kaotus, kelle asemele jääbki tühimik ning nii tootjad kui turismi- ja kaubandusettevõtjad, lõpuks ka riik, kannavad seeläbi kahju.”

2017. aastal oli Saku Õlletehase keskmine töötajate arv on 290, mis on ligi 40 inimese võrra vähem kui oli 2016. aastal. Härms nendib, et ettevõte on püüdnud hoida oma inimesi ning kus vähegi võimalik, korrigeerinud töötajate arvu uutest värbamistest loobumise ja tööülesannete ümberjagamisega, samuti hooajatööliste arvelt.

Carlsberg suuri investeeringuid Eestisse ei plaani

Suuri uusi investeeringuid emaettevõte Carlsberg praegu Eestisse ei plaani, kuivõrd siinne ettevõtluskliima on poliitiliste mõjude tõttu muutunud ebakindlaks ja ebasoodsaks. Siiski on viimastel aastatel panustatud väga palju tööohutusse ning saavutatud siin ka kõrge tunnustuse nii Carlsbergi grupis kui Eestis – investeeringud ettevõtte jätkusuutlikkusesse ja olulised muudatused töö- ja looduskeskkonna huvides tõid Sakule 2017. aastal Eesti vastutustundliku ettevõtluse hõbetaseme kvaliteedimärgise.

Mullu täiendas ja uuendas Saku Õlletehas oma tootevalikut nii õllede, siidrite kui ka alkoholivabade jookide osas. Ligi kolmandik kohalikust müügist siirdus juba 2017. aastal Läti piirile ning praegu ongi ettevõtte väljundiks eksport. Õlletehas ekspordib oma toodangut enam kui 25 riiki, põhiosa sellest läheb Soome, Poola, Saksamaale ja teistesse Balti riikidesse.

“Meie toodetest rääkides oleme oluliselt laiendanud alkoholivabade jookide osa – nii näiteks on sel aastal meie valikus juba viis alkoholivaba õlut ja õllejooki, nende seas ka ökoloogiline Carlsbergi õlu. Alkoholivabade alternatiivide pakkumine tarbijatele on ulatuslik suund, mida tahame edendada ning seda nii kauplustes kui ka restoranides-baarides,” lisab Härms.