Saku mõisa õlleköök

Pärast pärisorjuse kaotamist Eestimaa kubermangus 1816. aastal asusid mõisnikud rajama mõisate juurde tööstusettevõtteid. Neist tähtsaimateks olid viinaköögid ja õllekojad. Ka Saku mõisa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas oma mõisa juurde õllekoja. Dokumentaalselt on tõestatud, et esimene keeduperiood Saku õlleköögis oli 1820. aasta oktoobris.

Kui Rehbinderite ajal ei pööratud õlleköögile just eriti suurt tähelepanu, siis pärast mõisa üleminekut 1849. aastal Baggode perekonna kätte, algasid õlleköögis uuendused. Esialgu jäi küll pruulikoda veel samadesse ruumidesse, kuid juba 1876. aastal rajas Valerian Baggo mõisa õlleköögi asemele aurujõul töötava õlletehase.

Sajandi lõpupoole konkurents õlletootjate vahel järjest pingestus ja et õlu oleks läbilöögivõimeline väljaspool oma mõisa territooriumi ning seda eriti Tallinnas, oli vaja ka Sakus tõsta õlle kvaliteeti ning toodangu hulka. Selle tulemusena muutus Saku õlu juba 1871. aastast Tallinna õlleturul arvestavaks teguriks. See tõestab, et Sakus ei pruulitud enam viletsat kõrtsiõlut, kuna konkurentsitingimustes oli Tallinna restoranidesse ja õllepoodidesse vaja saata kvaliteetseid õllesorte.

Vahetult enne uue Saku Õlletehase valmimist suutis aga vana õllekoda teha veel väga head reklaami. Juunis 1875. aastal peeti Tallinnas Kadriorus suurt põllumajandusnäitust ohtrate väljapanekutega igalt alalt. Ajaleht kirjutab: "Kaks korda päevas demonstreeriti hobuseid, sinna juurde mängis sõjaväe puhkpilliorkester, ajutises õllepaviljonis aga leidsid janused rahuldust suurepärasest Saku õllest." Kui hakati auhindu jagama, siis anti Saku Õlletehasele pronksmedal õlle eest. Ükski teine õlletehas selle au osaliseks ei saanud.

Esimene keet uues aurujõul töötavas õlletehases valmis ilmselt 4.oktoobril 1877. aastal. Juba kolm aastat hiljem saatis Saku Õlletehas oma toodetud õlut Riia näitusele, kus see sai II auhinna ja pronksmedali. See näitab, et tehase omanik oskas reklaamist lugu pidada. Veelgi rohkem annab niisugune fakt tunnistust Saku Õlletehase kiirest arengust.

Õlletootmise hoogustumisele aitas kaasa raudtee ühenduse loomine Tallinnaga 1899. aastal. Nimetatud aasta 28. septembril saabus Tallinna esimene õllekoorem Sakust kitsarööpmelisel raudteel, varem veeti õlut hobustega. Seejuures näiteks Tallinn-Pärnu raudtee ametlik avamine leidis aset alles 1. augustil 1901. aastal.

Saku Õlletehase aktsiaselts

Samas tihenes õlletehaste vaheline konkurents järjest. Et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste lähedaste keskuste turg, oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi 1899. aastal laiendada omanike ringi ning asutada Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtte omanikkonda kuulus kogu kohaliku aadelkonna finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piiritusevabrikantide Rosenitega. Ettevõtmine kandis edu ja juba 1900. aastal pruuliti Sakus 203 800 pange õlut, kui tollane peamine rivaal Revalia (endine Pfaff) suutis samal aastal toota vaid 153 000 pange. Saku jõuline areng viis Tallinna viimase õlletehase Revalia uste sulgemiseni 1911. aastal. Pärast seda ei ole Tallinnas enam õlletehast olnud. Saku Õlletehasest oli tõusnud monopoolsesse seisu Tallinnas ja Harjumaal.

Siis aga algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest konkurents, mis tõi kaasa mitmeid tootjate vahelisi hinnasõdu.

Kuigi 1920.-ndate aastate algul töötas Eestis 9 õlletööstust, sai Sakust varsti monopoolne õlletootja Põhja-Eestis.

Samas paistis aga Saku Õlletehas silma uuenduste pooles. Nii võeti Sakus 1928. aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel tarvitusele pooleliitrine õllepudel. 70 aastat hiljem - 1998. aastal oli taas Saku Õlletehas see, kes tõi Eesti tarbijani uue õllepudeli, sedakorda uudse kujundusega 0,5-liitrise pudeli.

1940. aastal seoses nõukogude okupatsiooniga Saku Õlletehas, nii nagu ka kõik ülejäänud ettevõtted natsionaliseeriti. Tootmine ettevõttes jätkus nõukogude tingimustes. 1976. aastal sai Saku Õlletehasest eksperimentaalõlletehas, mis tähendas mitmeid eeliseid ja soodustusi, näiteks investeeringute näol. 1985. aastal elas Saku Õlletehas üle teise "kuivseaduse" peale Esimest maailmasõda, sedakorda M. Gorbat¹ovi oma. Alustatud investeeringud Saku Õlletehase uuendamisse peatati.

Uue ajastu algus

Uus ajastu Saku Õlletehase jaoks tõi kaasa 1991. aasta, mil loodi ühisettevõte Baltic Beverages Holding (BBH) Pripps õlletehasega Rootsist ja Hartwalli tehasega Soomest, mis omandas Saku Õlletehase AS-s 75% osaluse.

Algas tehase rekonstrueerimine ja seadmete vahetus ning juba 1993. aastal jõudis Eesti turule esimene kvaliteetõlu Saku Originaal, mille aluseks oli Eesti esimene turu-uuring. Uuringust selgus, et kõige enam sooviti tugeva maitsebuketiga, kuid mitte liiga kibedat õlut, mis on villitud pooleliitrisesse sinise etiketiga pudelisse.

1995. aastal s.o. rohkem kui sada aastat hiljem sai Saku Õlletehasest taas aktsiaselts. Samal aastal tõusis Eesti õlleturu liidriks Saku Originaal, mis on seda ülekaalukalt tänaseni. 1995 alustati mineraalvee Vichy Classique tootmist.

1996. aastal alustati Saku aktsiatega kauplemist Tallinna Börsil. Seni veel suhteliselt vabade turuniššide hõivamiseks toodi Saku tootesortimenti alkoholivaba õlu.

1997. aasta kevadel tuli Saku Õlletehas välja õllepudelite uudse välimusega. Senised neljakandilise esietiketid asendati värselt mõjuvate ovaalsetega, uue välimuse said ka pudelite kaelaetiketid. Senist neljakandilist etiketti jäi kandma selleks sobivalt vaid noor ja mässumeelne Saku Rock.

Sama aasta lõpus esitas Saku Õlleteha taotluse Tallinna Väärtpaberibörsile ettevõtte aktsiate noteerimiseks börsi lisanimekirjas.

1998. aastast alates on Saku Õlletehase aktsiad vabalt kaubeldavad Tallinna Börsi lisanimekirjas. Varem olid Saku Õlletehase aktsiad registreeritud börsi vabaturul.

Samal aastal esitles Saku Õlletehas avalikkusele uut tüüpi 0.5-liitrist õllepudeli. Uut tüüpi õllepudeli turule toomise tingis senisest teadlikum ning nõudlikum tarbija.

1999. aatal toodi turule Saku on Ice õlu, millega pandi alus pehmemaitseliste õllede segmendile Eestis ning mis saavutas tarbijate seas kiiresti suure populaarsuse.

2000. aastal tähistas Saku Õlletehase oma 180-ndat juubelit. Juubeliaasta auks toodi turule eriti kõrgekvaliteediline ning nn superpremium segmenti kuuluv ajaloolist nime kandev Sack bei Reval.

Samuti otsustati lisaks kahele tootekategooriale – õllede ja mineraalvee – kõrvale tuua karastusjoogid, kui Saku Õlletehas sai PepsiCo ametlikuks esindajaks ja edasimüüjaks Eestis. Kohaliku turul hakati turustama rahvusvaheliselt tuntud brände nagu Zingo, 7Up ja Pepsi.
Samal aastal tunnistati ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi ISO 9001 nõutele vastavaks.

2001. aastal tõi Saku Õlletehas turule kodumaise siidrisarja Kiss, mis saavutas esimese üheksa kuuga 19%-lise turuosa ning jõudis teisele positsioonile kohalikul siidriturul. Samuti saadi samal aastal ainuesindusõigus turustada koos omatoodete sortimendiga rahvusvaheliselt tuntud premium-õllesid Carlsberg, Guinness ja Kilkenny.

2003. aastal toodi vastusena PET pakenditüübi populaarsuse kasvule turule plastpudelid. Esimeste toodetena villiti plastpudelitesse Presidendi Pilsner ja Presidendi 8.

2004. aastal sai Saku Õlletehas uue kvaliteedisertifikaadi ISO 9001:2000.
Sama aasta kevadel sõlmiti koostöökokkulepe Soome õlleturu liidri Sinebrychoffiga, mille tulemusena hakati Saku Õlletehase lipulaeva Saku Originaali turustama Soomes.

2005. aastal tutvustas Saku Õlletehas õllegurmaanidele eksklusiivset kodumaist õlut Saku Kuld, mis osutus planeeritud müügist kolm korda edukamaks.

Õllekultuuri edendamise eesmärgil alustati samal aastal gastronoomiakonkursi „Hõbelusikas“ parima pubi kategooria loomist ja Eesti parima pubi valimist. 2005. aasta suvel nimetati Saku alevik õllekultuuri pealinnaks.

2006. aastal siseneti õllejookide turule populaarse tootega Dlight. Samuti sai uue kuue ja särtsaka nime seni Saku Gin nime kandev long drinkide segment – Saku Zip.

2006. allkirjastati leping Sinebrychoff OY-ga ning Saku Õlletehas alustas 2007. aasta jaanuarist Sinebrychoff toodete edasimüümist Eestis.

2007. aastal muutis Saku Õlletehas oma korporatiivkaubamärki, mille eesmärk oli rõhutada kodumaise joogitööstuse liidrirolli, kätkedes nii õllepruulimise traditsiooni kui ka uute joogikategooriate arendamist. Senine korporatiivslogani „Pruulime Sinule“ asendus ettevõtte tegevust täpsemalt peegeldava „Värskendav Kogemus“ sloganiga.

Veekategoorias saavutas Saku Õlletehas 2007. aastal liidripositsiooni, millele andis olulise panuse sisenemine near water segmenti Vichy Viva Fresh sarjaga.

2007. aasta oli innovatiivne ka tootepakenduse osas – esimesena Eestis võeti kasutusele uue põlvkonna multipakitehnoloogia shrinkwrap ehk kiletamine. Samuti võeti kasutusele uue põlvkonna sõrmuskorgi tehnoloogia.

Saku – maailma õlletootjate kõrgliigas

2008. aasta oli Saku Õlletehase jaoks ajalooliselt oluline – Saku Õlletehas sai rahvusvahelise õllekontserni Carlsbergi täieõiguslikuks liikmeks ning tõusis seeläbi rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse.
Seoses 100% kuuluvusega Carslberg A/Si gruppi lõpetas Saku Õlletehas 2008. aastal oma aktsiate noteerimise Tallinna Börsil.

2008. aasta tõi tunnustust ka piiri tagant. Soomlaste hulgas läbi viidud uuringu põhjal selgus, et Saku on põhjanaabrite hulgas tuntuim kaubamärk.

Teksti koostamisel kasutatud Heino Gustavsoni "Saku Õlletehase ajalugu".

Vaata ka: Õlle ajalugu läbi aegade