Kuidas õlut liigitatakse?

Kõige lihtsam oleks õlled jagada kaheks: heledad ja tumedad õlled. Selle jaotuse puuduseks on aga see, et nii heledate kui tumedate õllesortide hulgas on veel piisavalt palju vägagi erinevaid õlletüüpe. Sestap liigitavad kogenumad õllenautijad õlu pruulimisel kasutatava pärmi tüübi järgi põhja- ja pinnakääritusega õlledeks.

PÕHJAKÄÄRITUSEGA ÕLU EHK LAaGER

Põhjakääritusega õlu ehk laagriõlu on levinud eelkõige mandri-Euroopas (Saksamaa, Holland, Taani, Belgia, Tšehhi, Skandinaavia, Balti riigid, Venemaa jt) ja Ameerikas, olles kõige enam joodud õlletüüp maailmas.

Põhjakääritusega õllede üldnimetus laagriõlu tuleneb saksakeelsest sõnast lager, mis tähendab pikaajalist setitamist ehk siis laagerdamist. Lager võib olla nii hele kui tume õlu. Laagriõlled on reeglina kergesti joodavad, karged ja värskendavad.

Väga üldistavalt öeldes jagunevad laagriõlled neljaks:

1. Pilsner

Pilsner on klassikaline laagriõlu, mille eripäraks on Tšehhi meistritelt pärinevad õllepruulimise peened kogemused. Pilsner on hele õlu, mis on maitsestatud tugevalt humalaga ja värv varieerub valgest kuni kuldkollaseni.

Enamik Saku õlledest – Originaal, Kuld, Hele, Rock – on pilsneri tüüpi õlled, mida võib sama julgelt ka laagriõlleks nimetada.

2. Ameerika tüüpi lager

Ameerika tüüpi laagri pruulimise tavad loodi USA-s väljarändajate poolt. Põhimõtteliselt on tegemist pilsneri tüüpi õllega, mille pruulimisel kasutatakse aga vähem humalat. Ka tooraineks kasutatav teravili on eriline - pruulimisel kasutatakse ainulaadset parkainete rikkamat 6-realist otra ja selle kõrval ka maisi või riisi. Kõige selle tulemusel on Ameerika lager oluliselt mahedama maitsega (vähem humalamõrudust) ja tihtipeale ka magusa alatooniga.

3. Bock

Bock on kange hele või tume laagriõlu, mille eripäraks on suurem alkoholisisaldus, mis saavutatud pikemaajalise kääritamisega. Eriti kangeid õllesid nimetatakse topelt bock õlledeks.

Saku õlledest võib bock tüüpi õlledeks nimetada Saku Tumedat, Presidendi 8 ja Taurust.

4. Jääõlu

Tänapäevase jääõlle peamiseks eripäraks on see, et õlu külmutatakse pärast pruulimist alla 0°C kraadi. Külmutamisel tekkivad õllesse jäärkristallid, mis lõhuvad õllele iseloomuliku kibedust tekitavate humalamolekulide struktuuri. Tulemuseks on eriliselt mahedama maitsega õlu. Ajaloolised jääõlud olid tavalise õllega võrreldes ka kangemad. Saku õlledest on ehtne jääõlu Saku on ICE.

PINNAKÄÄRITUSEGA ÕLU EHK ALE

Pinnakääritusega õlu ehk ale on levinud eelkõige Suurbritannias, Iirimaal, Austraalias, samuti ka USA-s.
Ale on pinnakääritusõllede üldnimetus.

Reeglina on pinnakääritusega õlu pisut magusama ja mahedama maitsega kui laagriõlled või siis vastupidi, pinnakääritusega õllede hulgas leidub süsimustasid tugeva rösti maitsega õllesid (nt. Porter), mille nautimiseks on vajalik pikemaajaline õllejoomise kogemus.

Väga üldistavalt öeldes jagunevad ale õlled kolmeks:

1. Ale

Ale on klassikaline üldnimetus pinnakääritusega õlledele. Ale õlu võib olla nii hele, tume kui vase karva. Olenevalt piirkonnast, kääritamisaja pikkusest, humalasisaldusest ja kasutavast tooraainest on ale tüüpi õllesid väga mitmeid erinevaid sorte: Brown Ale, Mild Ale, Old Ale, Pale Ale, Amber ale, American Pale Ale, Bière de Garde, Burton Pale Ale, English Bitter, Irish Red Ale, Strong pale Ale, American Strong Ale, Scotch Ale jne.

Kõikide nende ale'de erinevate maitseomaduste sõnadega kirjeldamine on üpriski tänamatu töö. Kes tunneb teema vastu suuremat huvi, peab õlled ise ära maitsma.

2. Stout ehk Porter

Stout, mille sünonüümiks on porter, on jõulise maitsega tume Inglise või Iiri õlu. Tuntumaid stout õllesid maailmas on Guinness. Olenevalt piirkonnast, kääritamisaja pikkusest, humalasisaldusest ja kasutavast toorainest on ka stout tüüpi õllesid mitmeid erinevaid sorte: Irish stout, Imperial stout, Baltic Porter, Milk stout, Oatmeal stout, Chocolate stout, Coffee stout, Oyster stout.

Ainsa klassikalise stout tüüpi õllena on Saku sortimendis Saku Porter. Eksootilisemate stout’de proovimiseks on ainsaks võimaluseks rahulduda meie poodides pakutava Guinness’ga või siis võtta ette õlleekskursioon Iirimaale või Inglismaale.

3. Nisuõlu

Nisuõlle eripäraks on, nagu nimigi ütleb, toorainena odra asemel nisu kasutamine. Erinevalt teisest pinnakääritusega õlledest on nisuõlled on eriti populaarsed hoopis Mandri-Euroopas – Saksamaal ja Belgias. Nisuõllele on omane iseloomulik hapukas magusa alatooniga maitse ning loomulik sade. Hetkel Saku sortimendis nisuõlut pole.