Õlu saadakse käärimise teel veest, humalatest ja linnastest ehk idandatud teraviljadest. Õlle valmistamise protsess koosneb paljudest hoolikat tähelepanu nõudvatest etappidest.

Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist.

Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid.

Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale’iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled.

Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks.