Nagu valgetel ja punastel veinidel, on ka erinevatel õlledel soovitatavad serveerimistemperatuurid. Lihtne reegel, mida õlle puhul järgida - mida heledam ja lahjem õlu, seda külmemalt serveeritakse. Tavaline külmik muudab siiski õlle serveerimiseks liiga külmaks ja seepärast on soovitav õlu jääkapist välja võtta paarkümmend minutit enne lauale toomist. Sooja õllepudeli saab lihtsalt õige temperatuurini viia, pannes õllepudeli paariks minutiks külma vee ja jäätükikestega nõusse. Kui õlut serveerida liiga külmalt, läheb õlle maitse kaduma ning õllevaht kaob kiiresti.

Tumedamaid õllesid on kõige parem juua toatemperatuuri lähedasel temperatuuril. Kerge aroomi ja maitsega õllesid võib aga serverida jääkülmalt. Neile ja teistele laagerõlledele sobib 7°C. Nisuõllesid juuakse värvist ja pärmist sõltumata nagu teisigi heledaid õllesid jahutatult valge veini serveerimistemperatuuril 8-9°C, samasse rühma jäävad ka lambic õlled.

Briti saarte ale'ide, stout'ide ja porterite, tumedate saksa õllede ning belgia eriõllede erilisus ei pääse liiga külmalt serveerituna esile. Nende serveerimistemperatuuriks sobib nagu täiuslike valgete veinide puhulgi 11-12°C. Kanged tumedad ale'id ja kloostriõlled on linnasejookide väärikad "punaveinid". Neid serveeritakse temperatuuril 15-16°C, mis oli endis aegsetes lossides ja kloostrites toatemperatuuriks, kuid mis ei vasta tänapäeva toatemperatuurile.

Õlu valatakse klaasi ettevaatlikult. Üheks mooduseks on täita klaas pooleni hoides klaasi 45° nurga all poolviltu käes ja valades õlut mõõda klaasi sisepinda. Seejärel tõsta klaas püsti ja valada peale vahuga osa. Selline klaasi täitmine nõuab kannatlikkust, kuid tulemus saab olema suurepärane. Saksamaal kutsutakse selliselt serveeritud õlut "7 minuti pilseniks." Heal õllel, mis on õigesti serveeritud, peab olema vahtu kahe sõrmejämeduse jagu. Vahuga õlu on pehmem juua ning õllel on tunduvalt isuäratavam lõhn.

Äärmiselt oluline on õlleklaasi puhtus. Peale kasutamist õlleklaas pestakse, loputatakse ja nõrutatakse kuivaks. Õlle ja piima jaoks ei kasutata kunagi sama klaasi ning õlleklaasi ei pesta kunagi koos rasvaste nõudega, õlleklaasi ei poleerita. Kui klaas on veidigi määrdunud, pesuainega koos või poleeritud ei vahuta õlu enam nii hästi.

Õllepudel pannakse lauale kinniselt või avatakse lauas, jooja silme all. Eriti olutine etiketi juures on see, et õllepudel asetatakse lauale klaasi kõrvale nii, et õllepudeli silt oleks joojale hästi näha. Seegi on tava, mis meenutab veinide tutvustamist ja pakkumist. Kui restoranis on saadaval vaadiõlu, siis sellisel puhul on garanteeritud, et õlu serveeritakse õigel temperatuuril, õige süsihappegaasi sisaldusega ning on kõige maitsvam.